Turundusblogi

Turunduse ja käitumisökonoomika põhitõed kehtivad nii äri- kui erakliendisektoris üsna ühtemoodi, kuid millised on need erinevused, millega B2B puhul arvestama peaks? Erinevused Erinevusi on õnneks kõvasti vähem kui sarnasusi. Seda kinnitavad nii kogemus kui...

Käitumisökonoomikast rääkides tuleb tihti juttu "müksudest" (inglise keeles nudge). Need on inimeste käitumist ja valikuid mõjutavad tegurid, mis vastavalt vajadusele eemaldavad takistusi või pakuvad julgustust, säilitades siiski täieliku valikuvabaduse, st see ei...

Turunduse eesmärk on mõjutada sihtrühma käitumist ettevõtte jaoks soodsas suunas. Käitumisökonoomika ühendab endas majanduse ja psühholoogia, uurides neid mõjureid, millega on inimesi võimalik ühel või teisel moel käituma “müksata”, eemaldades barjääre või pakkudes...

2010. aastal ilmus professor Byron Sharpi sulest raamat How Brands Grow: What Marketers Don’t Know, mida paljud peavad viimase kümne aasta üheks mõjukamaks ning olulisemaks turundusteemaliseks teoseks. Ilmselt on vähe neid suurfirmasid, mille turundusdirektori laualt...

Õige vastus sellele küsimusele on, et see oleneb ettevõttest, eesmärkidest ja sihtrühmast. Ühte ja ainsat meediumit, mis alati kõige rohkem müüke ja kasumit tooks, pole olemas.

Turundustöö tulemusi mõõtes tuleb olla ettevaatlik, et me ei omistaks suurimat tähtsust viimasele kokkupuutepunktile, mis kliendil meiega enne ostu tegemist oli, jättes unarusse kogu eelneva teekonna.

Brändi moodustavad erinevad seosed, mida ettevõte ja tema poolt pakutu oma sihtrühmas tekitanud on. Nagu ütleb turundusprofessor Mark Ritson, siis brändi kõige olulisem osa eksisteerib tegelikult ainult ühes kohas – sihtrühma teadvuses. Seega lühidalt öeldes tähendab bränd, et inimene teab meie olemasolust ja meist on tekkinud kuvand. Need seosed võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed.

Sõna „strateegia“ on militaarsete juurtega ja tuleneb kreekakeelsest sõnast „strategos“ (dooria dialektis „stratagos“), mis tõlkes tähendab sõjalist juhti, tänapäevases mõistes kindralit. Strategose ülesanne oli näha suurt pilti ja leida lahendused vaenlaste seljatamiseks. Nagu sõjas, nii ka turunduses – turundusstrateegia peab andma vastuse küsimusele, kuidas võit koju tuua. Taktikaline plaan on aga konkreetne tegevus strateegia elluviimiseks.

Brände ja nende poolt pakutavaid tooteid võib omaduste põhjal jagada paljudesse erinevatesse gruppidesse. Olenevalt hinnapoliitikast, sihtgrupist ja eksklusiivsusest saab nad rühmitada luksusbrändideks ja massibrändideks. Luksussektorist rääkides eristatakse sageli ka premium-brände, mis jäävad kahe grupi keskele. Luksuskaup peab olema luksus tavalises olukorras, mitte näiteks ekstreemsetes tingimustes, kus ka kõige tavalisemat toidukaupa võib luksuskaubana defineerida.

Kuidas hinnata turunduse efektiivsust? Oluline on osata vahet teha pikemaajaliste, brändi ehitamise eesmärki kandvate, ning kohest reaktsiooni tekitavate, lühiajalist efekti omavate kampaaniate vahel, pidades silmas, et ühtmoodi vajalikud on mõlemad. 2013. aastal avaldasid turunduskonsultant Peter Field ja agentuuri adam&eve DDB efektiivsusjuht Les Binet põhjaliku uurimuse turunduskampaaniate mõju hindamise ning efektiivsuse teemal.

Tootele või teenusele hinna määramine on kõvasti keerulisem protsess, kui esmapilgul tunduda võib. Tihtipeale minnakse kergema vastupanu teed ning hinnastatakse toode oma kõhutunde järgi või lihtsalt kauba omahinnale teatud protsendi juurde lisamisega. See on küll lihtne, kuid mitte eriti mõistlik variant – nii võib ettevõttel saamata jääda suur osa potentsiaalsest tulust.

Pikka aega on Facebooki turunduses olnud levinud mõõdikuteks laigid, jagamised, kommentaarid ja lehe fännide arv. Klikid näitavad küll inimese huvi ja võivad olla väga heaks indikaatoriks veebipõhises otseturunduses (näiteks e-poodide puhul), ent kui eesmärgiks on tõsta müüki väljaspool veebi või kasvatada brändi tuntust, ei ole laikide ja klikkide lugemisest palju abi.